Liikva Külaselts MTÜ

Sõrve külast Vääna pool, praeguse Liikva teeristi ümbruses asuvad neli talu kuulusid ilmselt Vääna esimeste mõisnike de Bremede suguvõsale. Jätaksime need siin vaatluse alt välja. 1312. aastal on aga märgitud, et kaheksa selle piirkonna taluomaniku hulka on arvatud kuuluvat perekond de Like, kes esindas neid talusid Taani kuninga asehalduri vasallina. Nad ei olnud ilmselt aadlikud, sest hiljem nende nimesid rohkem ei mainita ja on alust arvata, et tegu oli kohalike ülikute, külavanemate või lihtsalt ettevõtlike ja jõukate meestega, kes koondasid enda kätte nende talude esindamisõiguse nii külaelanike kui ka Tallinna keskvõimu poolt vaadatuna. Kõige esinduslikumat, arvatavasti Likede talu, on mainitud mõisana. Külal oli ilmselt ka oma tuuleveski.

Mida aga tähendab 1379. aastal ühe visiteerija poolt Liikva küla kohta kirja pandud ladinakeelne teravmeelne, lausa irooniline määratlus Antiqua curia in villa Like? Otsetõlge võiks olla: Like küla vana mõisaase, aga ehk ka: Likede maamõisa vana sõpruskond. Curia märgib ka paavsti õukonda ja linnade esindusorganeid. Liikva puhul võis see mõiste käia kogu küla, taluperemeeste või külaelanike, selle esindustalu ehk mõisa kohta. Selle mõiste sisu on külast rääkides kasutatud ilmselt aastasadu.

Algul oli küla nimi kirjutatud Like (1312), siis Lyke (1334), Licekul (1534), Lyoqwakulla (1529), Liqua (1542 ja 1564), Likowa (1689) ja Liikwa (1765). Esialgsele Likede talu nimele on aja jooksul lisandunud kogu küla kohta käiva lause kõige iseloomulikum osa Antiqua curia. Like talu nimest sai sõna antiqua (vana), lisandudes Liqua ehk Liikwa küla ehk Likede antiikne või vana küla.

Kas Liked säilitasid oma võimu ka pärast Jüriöö ülestõusu? Välistada seda ei saa, sest nad paistsid olevat alalhoidlikud mehed. Uku Masing ei maini nende nime ei Taani kuninga, Saksa ordu ega kohalike harjulastest sõdalaste vaheliste tapluste eestvedajatena. Jüriöö ülestõusu järel otsustas Taani kuningas oma meretagustest tülikaks muutunud valdustest loobuda. 1347. a müüs ta 13 000 marga ehk umbes poole tonni hõbeda eest Harjumaa ja Virumaa valdused Saksa ordule. Lõuna- ja Kesk-Eesti ning saared olid ordule kuulunud juba üle sajandi. Saksa võim kehtestas end ka Põhja-Eestis karmimalt. Maa läänistamine ja uute mõisate rajamine sai suurema hoo. Kohaliku külaühiskonna esindatust ei vajatud enam, aga aastail 1564 ja 1586 kinnitatakse, et Liqua küla kuulub Vääna mõisa alla.

Kogu eelnev lugu Liikva külast jääks mõnele kirjalikule viitele toetudes lihtsalt üheks võimalikuks ilusaks looks, kui sellele ei oleks maa seest tulnud konkreetne kinnitus. 1915. aastal tuli Liikva küla Timmiste talu mail jooksukraavide kaevamisel kivivarest välja aardeleid – terve komplekt hõbedast ja pronksist naisteehteid. Ilmselt oli Esimese maailmasõja lähenedes otsustatud laiendada ja kindlustada Peeter Suure merekindluse Sõrve suurtükipatarei eelpositsioone ja kaevata jalaväe paremaks manööverdamiseks juurde jooksukraave. Leitud aarded ostis järgmisel aastal Eesti Rahva Muuseum. Praegu asuvad Liikva aarde hõbeehted Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi hoidlates. Tegemist on hõbedast sõlgede, ripatsite, keekandjate, kaelakettide ja käevõrudega, kokku 21 eset.

Heinart Puhkim, ajaloolane, Vääna-Jõesuu külaseltsi liige. Harku Valla Teataja, märts 2010, nr 6 (257).